Erasmus+ õpiränne on hea võimalus rändamiseks 25. May Valdek Rohtma
STS21/2MST õpilasena oli mul võimalus osa võtta Erasmus+ õpirändest Austrias. Jõudsin Klagenfurti ööl vastu laupäeva, nii sain nädalavahetusel ümbrust avastada ja olukorraga harjuda, praktikabaasis algas töö esmaspäevast.
Minu Austriasse tulekut vahendanud ettevõte BVÖ (Bildungsberatung & Vermittlungsagentur GmbH, tõlkes haridusnõustamis- ja praktikaagentuur) korraldab Ida-Euroopa maade kutseõppuritele praktika korraldamist Austrias. Ööbin ettevõtte korteris, mida kasutavad ka Läti ja Leedu praktikandid. Elamistingimused on head, ainult et „kodune keel“ on siin leedu keel.
Mulle pakuti kolme erinevat praktikabaasi, arutasime pühapäeval neid võimalusi BVÖ juhiga ning ta näitas mulle kätte tee asukohtadesse. Esmaspäevast alustasin praktikat ettevõttes Generationenpark Waidmannsdorf (otsetõlkes tähendab põlvkondade park), mis on riiklik eakate hooldekodu. Olen osakonnas Smaragd, kus on praegu 29 klienti. Tööl tuleb mul käia 8 tundi päevas tööpäeviti, nädalavahetused on vabad. Personal on tööl lahke ja armas, palju on noori inimesi. Keeruliseks teeb aga olukorra see, et enamik neist räägib ainult saksa keelt, millest mina peaaegu üldse aru ei saa. Kolmapäeval oli „suur õnnepäev“, sest siis oli tööl inglise keelt oskav Augustina, kes jagas mulle palju huvitavat teavet töökorralduse ja klientide kohta ning selgitas infosüsteemi kasutamist.
Neljapäeval toimus klientidele vahva üritus – hooldekodusse toodi lemmikloomad (küülikud, merisead, kitseke ja poni), keda eakad nunnutada said. Meeleolu oli eriliselt helge.
Õhtuti olen teinud pikki rattasõite Klagenfurdis ja selle ümbruses. Linn asub Austria suurima järve Wörthersee kaldal mägede vahel, loodus on siin imeliselt maaliline ja õiterohke päikesepaisteline kevad on käes!
Võiks öelda, et inimene harjub uute asjadega väga kiiresti. Polegi kuigi kaua siin olnud, aga minu jaoks on juba täitsa tavaline, et kodus olen leedukeelses ja tööl saksakeelses keskkonnas, millest kummastki ma aru ei saa. Tõsi – saksakeelsed sõnad juba tasapisi tulevad.
Ka töö on peaaegu et rutiiniks muutunud – tean juba klientide nimesid ja seda, kes millises toas elab, mida hommikuks sööb ja millist abi vajab. Hakkavad ilmnema inimeste iseloomude eripärad ning nende harjumused ja vajadused laiemas plaanis. Midagi väga uut ei ole õppinud, hooldekodu töö sujub tavapärases rütmis.
Laupäeval oli ekskursioonipäev, mil sai tutvutud Klagenfurdi kahe oluliseima vaatamisväärsusega. Käisime koos Läti ja Leedu praktikantidega vaatetornis Pyramidenkogel, mis on maailma kõrgeim puidust vaatetorn, mille tipust avaneb imeline vaade Wörthersee kaunile piirkonnale. Vaatetornis on ka närvikõdi pakkuv atraktsioon - tipust alla on kiireim tee läbi liutoru. Ehkki puiklesin vastu, nõustusin lõpuks minagi teiste survel seda liutoru läbima. Pole minu jaoks sellised „lõbustused“! Käisime ka pargis Minimundus, kuhu on rajatud paljude maailmakuulsate hoonete minimaketid. Pärast oli selline tunne, nagu oleks teinud tohutult pika reisi.
Õpirände ajal on olnud kohanemist, avastamist, uusi kohtumisi, vahvaid kliente ja kolleege ning loomulikult silmaringi avardumist nii tööl kui ka vabal ajal. Erasmus+ on andnud võimaluse maailma avastada ja ma olen väga tänulik, et sellest osa saan.
Erasmus+ Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur
@õpiränne Euroopasse ja tagasi , Valgamaa Kutseõppekeskus
STS21/2MST õpilasena oli mul võimalus osa võtta Erasmus+ õpirändest Austrias. Jõudsin Klagenfurti ööl vastu laupäeva, nii sain nädalavahetusel ümbrust avastada ja olukorraga harjuda, praktikabaasis algas töö esmaspäevast.
Minu Austriasse tulekut vahendanud ettevõte BVÖ (Bildungsberatung & Vermittlungsagentur GmbH, tõlkes haridusnõustamis- ja praktikaagentuur) korraldab Ida-Euroopa maade kutseõppuritele praktika korraldamist Austrias. Ööbin ettevõtte korteris, mida kasutavad ka Läti ja Leedu praktikandid. Elamistingimused on head, ainult et „kodune keel“ on siin leedu keel.
Mulle pakuti kolme erinevat praktikabaasi, arutasime pühapäeval neid võimalusi BVÖ juhiga ning ta näitas mulle kätte tee asukohtadesse. Esmaspäevast alustasin praktikat ettevõttes Generationenpark Waidmannsdorf (otsetõlkes tähendab põlvkondade park), mis on riiklik eakate hooldekodu. Olen osakonnas Smaragd, kus on praegu 29 klienti. Tööl tuleb mul käia 8 tundi päevas tööpäeviti, nädalavahetused on vabad. Personal on tööl lahke ja armas, palju on noori inimesi. Keeruliseks teeb aga olukorra see, et enamik neist räägib ainult saksa keelt, millest mina peaaegu üldse aru ei saa. Kolmapäeval oli „suur õnnepäev“, sest siis oli tööl inglise keelt oskav Augustina, kes jagas mulle palju huvitavat teavet töökorralduse ja klientide kohta ning selgitas infosüsteemi kasutamist.
Neljapäeval toimus klientidele vahva üritus – hooldekodusse toodi lemmikloomad (küülikud, merisead, kitseke ja poni), keda eakad nunnutada said. Meeleolu oli eriliselt helge.
Õhtuti olen teinud pikki rattasõite Klagenfurdis ja selle ümbruses. Linn asub Austria suurima järve Wörthersee kaldal mägede vahel, loodus on siin imeliselt maaliline ja õiterohke päikesepaisteline kevad on käes!
Võiks öelda, et inimene harjub uute asjadega väga kiiresti. Polegi kuigi kaua siin olnud, aga minu jaoks on juba täitsa tavaline, et kodus olen leedukeelses ja tööl saksakeelses keskkonnas, millest kummastki ma aru ei saa. Tõsi – saksakeelsed sõnad juba tasapisi tulevad.
Ka töö on peaaegu et rutiiniks muutunud – tean juba klientide nimesid ja seda, kes millises toas elab, mida hommikuks sööb ja millist abi vajab. Hakkavad ilmnema inimeste iseloomude eripärad ning nende harjumused ja vajadused laiemas plaanis. Midagi väga uut ei ole õppinud, hooldekodu töö sujub tavapärases rütmis.
Laupäeval oli ekskursioonipäev, mil sai tutvutud Klagenfurdi kahe oluliseima vaatamisväärsusega. Käisime koos Läti ja Leedu praktikantidega vaatetornis Pyramidenkogel, mis on maailma kõrgeim puidust vaatetorn, mille tipust avaneb imeline vaade Wörthersee kaunile piirkonnale. Vaatetornis on ka närvikõdi pakkuv atraktsioon - tipust alla on kiireim tee läbi liutoru. Ehkki puiklesin vastu, nõustusin lõpuks minagi teiste survel seda liutoru läbima. Pole minu jaoks sellised „lõbustused“! Käisime ka pargis Minimundus, kuhu on rajatud paljude maailmakuulsate hoonete minimaketid. Pärast oli selline tunne, nagu oleks teinud tohutult pika reisi.
Õpirände ajal on olnud kohanemist, avastamist, uusi kohtumisi, vahvaid kliente ja kolleege ning loomulikult silmaringi avardumist nii tööl kui ka vabal ajal. Erasmus+ on andnud võimaluse maailma avastada ja ma olen väga tänulik, et sellest osa saan.
Erasmus+ Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur
@õpiränne Euroopasse ja tagasi , Valgamaa Kutseõppekeskus
