Käisin Maltal lapsehoiu praktikat kogemas. Kuu aega möödus nagu kiirrongil. Olin ettevõttes nimega
Daisy Park ja võin öelda vaid ülipositiivseid sõnu nende tegevuse kohta. Kõik õpetajad, juhataja,
omanik on üliägedad, sõbralikud, hoolivad, positiivsed inimesed. Rääkimata lastest. Lapsed on nii
siirad, avatud ja lihtsalt väga väga vahvad. Üks poiss, kes pidevalt kulmu kortsutas ja alguses mind
väga umbusklikult põrnitses, hakkas ka mind usaldama ja mulle naeratama. Üks indikaator on näiteks
see, kas laps lubab end söömisel abistada - kui lubab, järelikult oled vähemalt sellel tasemel usalduse
võitnud.
Lisaks sain sealt omale töötajate näol väga väga head tuttavad, kes üldse ei soovinud et ma lahkun.
Sain tohutul hulgal positiivset tagasisidet. Näiteks, et kui tahaksin sinna kolida ja töö leida, siis seal
oleks mul see olemas.
Ainult üks negatiivne asi - bussisõit. 15km oli minu elukoha ja praktikakoha vahe. Eestis oleks see ehk
maksimaalselt 30 min võtnud, aga sealse tiheda liikluse juures oli miinimum 1h, tavaline 1,5h ja
ükskord liiklusõnnetuse tõttu 2h. See oli minu jaoks väga ränk aja raiskamine. Kahjuks autoga ma seal
sõita ei soovinud ja ka jala oleks see olnud liiga pikk maa, rattaga liikumist isegi kaalusin, kuid seda ei
soovitatud samuti, olla ikkagi liiga riskantne - kitsas ja liiklus väga tihe. Mõte leida keegi kohalik,
kellega sõita, kellel sama marsruut enam-vähem, tuli kahjuks liiga hilja, aga ehk on kellelegi
järgmistest huvilistest kasulik. 8-tunnistest tööpäevadest said tihti ka 10-tunnised või isegi pikemad
päevad, sest ma soovisin tihti minna kohale ka varem, tahtsin näha, mida tehakse siis, kui mind veel
kohal pole. Ja tahtsin näha, kas tund aega varem minnes on rahulikum liiklus - ei olnud, isegi 3 tundi
varem minnes. :D Seega elukoht võimalikult töökoha lähedale.
Üldiselt kogemuse mõttes oli väga teistsugune, tore ja mõnus, päikesepaiste, teistsugune loodus,
peaaegu kogu aeg väljas (lastehoid põhimõtteliselt õuehoid). Soovitan.
Kindlasti laienes minu silmaring ja oskused eri valdkondades toimetulekus. Maltal olles laienes ka
kultuuriliste eripärade
Võtsin omal käel ka pere kaasa - nemad puhkasid rohkem ja mina töötasin rohkem. Väljakutseid jagus,
aga asi oli seda väärt. Elasime Marsaskalas, mere ääres ja töötasin Birkirkaras.
Kõike seda sain teha tänu Valgamaa Kutsehariduskeskuses õppimisele, Erasmus+ programmis
osalemisele ja Kaidi Loos´ile - tema juhendamisel ja toel sai kõik aetud just nii nagu vaja, sest minu
jaoks oli see esmakordne kogemus. Kui kunagi peaks veel selline võimalus tekkima, siis haaran hea
meelega sellestki kinni.
