Julgus õppida avab tee suuremate unistuste ja eesmärkideni
Airi Illak, Valgamaa Kutseõppekeskuse kaugõppe logistik
Õppimine ei küsi vanust, kuid ometi pelgavad paljud keskhariduseta täiskasvanud, et kas neil üldse kõlbab veel koolis käia. Kogemus näitab, et kes leiab endas julguse õppida, muutub enesekindlamaks ja hakkab peagi elus järgmisi ning veelgi suuremaid eesmärke seadma.
Valgamaa Kutseõppekeskuses pakume juba kolmandat aastat võimalust distantsõppes põhi- või gümnaasiumiharidust omandada. Kui esimesel aastal võtsime vastu 82 õpilast, siis tänavu on nimekirjas juba 165 õppijat. Seejuures on noorim õpilane 16-aastane ning vanim 57-aastane. Niivõrd erinevas vanuses õppurite puhul näeme, et paindlik ja distantsilt toimuv õppetöö meeldib ühtaegu nii noortele, kellele tavakool ei sobi kui ka täiskasvanutele, kes end töö- ja pereelu kõrvalt täiendada soovivad.
Õppima asumisega seotud kõhklusi ja kurb öelda, aga ka valehäbi, on nii vanematel kui noorematel. Täiskasvanud, kellel õpingutesse pikk paus jäänud, tunnevad muret, et on juba liiga vanad ja kas neid üldse kooli vastu võetakse. Kinnitan, et mitte ainult ei võeta vastu, vaid koguni oodatakse ja tervitatakse. Pedagoogidele on eduelamuseks näha, kuidas esialgu kõhklevas täiskasvanud õppijas paari kuu möödudes õpirõõm tärkab – kui ta avastab, et tunnid on huvitavad, õpetajad meeldivad ning kaasõppurid pakuvad igapäevast tuge uue olukorraga harjumisel.
Endas õpirõõmu leidnud täiskasvanud on innustuseks kogu kooliperele. Eelmisel aastal võttis üks kümnendasse klassi astunud meesterahvas eesmärgiks, et läbib ühe aastaga nii 10. kui 11. klassi. See nõudis meeletud tööd, kuid tahe ja otsusekindlus viis sihile – kindel eesmärk kahe aastaga gümnaasium lõpetada andis jõudu ning motiveeris teisigi õppureid.
Eriti soojendavad südant need lood, kus haridus muutub kogu pere ühiseks asjaks ning nende täiskasvanud õppijate edu, keda motiveerivad elukaaslane ja lapsed. Meil oli õppija, kes lapse gümnaasiumiikka jõudes otsustas, et peab ka ise sammu pidama, et lapsed haridustasemelt vanematest ette ei jõuaks. Nii juhtuski, et meie õpilane läbib gümnaasiumi samal ajal oma lapsega ning mõlemad on teineteise üle uhked.
Muret teiste arvamuse ja õppetööga toimetuleku pärast tunnevad täiskasvanute kõrval ka noored, otse põhikoolist meie juurde saabuvad õpilased. Ka nende puhul on väga oluline perekonna ja sõprade toetav suhtumine ning mõistagi pakuvad omapoolset tuge kool ning kaasõpilased. On tavapärane, et alguses peljatakse videotunnis osalemist ja sõna võtmist, kuid sel puhul lohutavad kogenumad õpilased, et veebitunniga harjub ära ja hirm läheb ajapikku üle.
Mõistame, et noored, kellel suurtes koolides ja klassides õppimine sotsiaalset ärevust ja stressi tekitab, vajavad distantsõppel olles siiski kooliga tihedat kontakti ja suhtlust. Kui õppetöö alguses on küsimused pigem tehnilist laadi ja aitame õpilasel uue õppevormiga kohaneda, siis ajapikku tuleb õppida ka ennast juhtima ja aega planeerima, milleks noorematel õpilastel sageli kogemust napib. Sel puhul on abiks nii kohtumised koolimajas kui regulaarne suhtlus telefoni- ja e-kirja teel, samuti õpilaste enda virtuaalne õpikogukond. Meie Google-klassiruumis käib õpilaste vahel tihe ja toetav suhtlus, ühises veebiruumis lahendatakse õhtuti koos ülesandeid ja aidatakse ka neid, kes päeval videotunnis osaleda ei saanud.
Noor, kes end tavakoolis kindlalt ei tundnud, võib hirmu ületamisest tõelise eduelamuse saada. Julgus ja enesekindlus kasvab ning tekib usk, et võimalik pole mitte ainult põhikooli või gümnaasiumi lõpetamine, vaid seejärel ka edasi õppimine. Mitmed meie põhikoolilõpetajad on jätkanud õpinguid gümnaasiumis või kutseõppes, gümnaasiumilõpetajaid on jõudnud ka kõrgkoolidesse. Rõõmu tekitavad ka õpilaste riigieksami tulemused, näiteks tegid meie gümnaasiumilõpetajad tänavu inglise keele eksami keskmiselt 65,2 punktisele tulemusele, mis jääb Eesti keskmisele vaid õige napilt alla.
Valgamaa Kutseõppekeskuses usume ühiselt, et õppida on uhke. Mõistes, et õpime iseendale ja oma unistuste täitmiseks, saab igaüks hakkama. Nii on meie ridades ka selliseid õpilasi, kes mängivad profiliigas jalgpalli või teenivad rahuvalvemissioonidel. Distantsõppe edukust kinnitab nii õpilastelt kogutav tagasiside kui asjaolu, et meie lõpetajad soovitavad kooli oma tuttavatele. Tänavu tõid kaks lõpetajat sel moel meile viis uut õpilast – jagades oma positiivset kogemust ning julgustades sõpru õppima.
Enesekindlus ja haridust tõendav diplom pole aga sugugi ainus kasu, mida haridustee jätkamine pakub. Uuringute kohaselt kasvatab iga haridussüsteemis õpitud aasta tõenäosust nii paremaks terviseks kui suuremaks sissetulekuks. Hariduse puudumine omakorda kärbib oluliselt töövõimalusi ja sissetulekuid. Eestis on 25–34-aastastest keskhariduseta inimestest hõivatud 77 protsenti, aga keskhariduse või keskharidusjärgse kvalifikatsiooniga inimestest 83 protsenti.
Seepärast panen ka tööandjatele südamele – julgustage oma töötajaid edasi õppima ja ennast täiendama. Kuigi üldiselt räägivad täiskasvanud õppijad, et nende tööandjad on kooli astumisest teadlikud ja toetavad, siis meenub ka juhtum, kus õpilane ei saanud kooli tulla, sest tööandja ei lubanud. Hirmu töökoha kaotamise pärast on tundnud mitmed, kuid õnneks näeme iga aastaga aina enam, et tööandjate suhtumine on muutunud ja mõistmine kasvanud.
Tööaega õppimine ei röövi, veebi teel on mugav õppida endale sobivas tempos ja isikliku õppeplaani järgi. Igaüks õpib omal moel, mõni varub koolitööks õhtused tunnid, teine jälle kasutab lapse lõunauinaku aega. Kooli poolt mõistame, et meie õpilastel on ka muu elu ja kohustused, seepärast on edukas lahendus ühtlasi võimalikult paindlik ja õppija elurütmiga sobiv. Seepärast võtame õpilasi vastu aastaringselt ja julgustan ka täna kõiki huvilisi kooliga liituma. Õppekava saab läbida endale sobivas tempos, kasvõi ühe aine kaupa. Ja kui tervet rehkendust ei jõua, siis teeme poole ehk ühe kooliaasta võib vajadusel läbida ka kahe aastaga. Peaasi, et üheskoos sihile jõuame ning seejärel on aeg juba uuteks ja suuremateks unistusteks.
